Projekt Eestimaa soosaartest
MTÜ Kultuuripärandi Hoidja projekti “Soosaared – saladuslikud ja muinashõngulised kohad
Eestimaa looduses“(Sada legendaarsemat Eestimaa soosaart)” tutvustus
Oma eesmärkide nimel tegutsedes soovib MTÜ Kultuuripärandi Hoidja üllitada raamatu “Sada
legendaarsemat Eestimaa soosaart”. Antud raamat oleks pühendatud kõigile looduse-, ajaloo- ja
folkloorihuvilistele inimestele. Eestimaa soosaared on unikaalsed paigad Eestimaa
loodusmaastikul, mis kannavad endas möödunud aegade mälestusi. Need ürgloodusega kaetud
kohad on justkui muust maailmast äralõigatud muinasjutulis-mütoloogilise legendidelooriga kaetud
saladuslikud piirkonnad. Et eestlane 700-aastase ajaloo kestel võõrvõimude all elama jäi on just
tänu siinsetele soosaartele, milledest paljud kujunesid välja nn. pao-ja pelgupaikadeks. Ajalugu
mäletab väga hästi muinasaja muistset Vabadusvõitlust, Jüriöö Ülestõusu, Liivi Sõda, Põhjasõda ja
Teist Maailmasõda, mil inimesed läksid vaenlaste eest soosaartele pakku. Seal plaaniti vaenlastele
ka vastuhakke (Jüriöö Ülestõus) ja organiseeriti sissisõda (metsavennad). Ja mitte ainult, vaid
soosaartele joosti varjule ka katkude ja muude inimkonda hukutavate haiguste eest. Nõnda ongi nii
kujunenud, et paljudel soosaartel on oma lugu või legend rääkida. Palju on soosaari, kus elati, kus
asusid üksikud talud, mõnedel asus isegi suur küla (nt Valkse küla), niisamuti on ka soosaari, kus
tehti heina ja karjatati koduloomi. Mõnedel soosaartel tegutsesid nõiad ja neid katab siiamaani
saladuslik nõialoor (Palusaar ja Taidrasaar Pärnumaal), samuti teatakse soosaari, kust on teada
rahaaukude ja tondilosside asukohad ja on soosaari, kus muinasajast-endisajast on teada hiiekohti
(nt Hiiessaar Kakerdajas) ja mille kohal hõljuks justkui siiamaani mingi pühaduseoreool ning on
soosaari, kus asuvad täniajani tuntud muinasaja linnamäed (nt Soontagana ja Virussaare). Lisaks
kõigele on lähiajaloost teada üsnagi palju soosaari, kus Teise Ilmasõja ajal ja veel aastaid pärast
seda redutasid metsavennad. Enamus metsavendade punkreid asuski just soosaartel, kuna need
olid muust maailmast hästi kaitstud eeskätt just soise maastiku tõttu. Tavainimene sinna naljalt ei
kipu, kuna sealne ürgloodus on suhteliselt ligipääsmatu ja kohati ka aukartustäratavalt stiihiline. Nii
ongi ajapikku nii kujunenud, et sealses looduses on tekkinud omamoodi liigirikkused (põhil.
erinevate taimede ja seente näol), mis sadade ja kohati ka tuhandete aastate jooksul on välja
arenenud vaid nendes kinnistes (soode ja rabade poolt ümbritsetud) kohtades. Nii mõneltki
soosaarelt võib leida meie loodusoludele haruldasi salumetsasid, kus puude rindes võib leida palju
vanu pärnasid ja tammesid kõrvuti sarapuudega ning kuuskede ja kaskedega. Tundub, et seal nad
ei ole haruldused, seal ongi nende jaoks see õige looduslik keskkond, kus inimkäsi pole nende
kasvu kärpinud ega piiranud. Tihti meenutavadki nad seal justkui mingeid omamoodi
haldjametsasid, muust maailmast äralõigatud muinasjutumetsasid, millel on öelda oma tugev sõna
Eestimaa loodusmaastike ilmestamisel.
Soosaared ja nende kohta käiva info väljatoomine suuremale avalikkusele ei tähenda seda, et
massiliselt inimesi sinna käima kutsuda ja seeläbi need populaarseks turismiobjektiks muuta , vaid
eelkõige seda, et anda seeläbi inimestele edasi, kui väärtuslik ja kallis loodus-ja kultuuripärand
meie maal on soosaareed. Et aidata neid üheskoos hoida ja säilitada ja et igaüks saaks anda oma
parima nende kaitsmisel (kõige suuremad ohustajad on turbatööstused ja metsaraied).
Raamat keskendubki eelkõige ajaloo-ja kultuuripärandile ning sealsele loodusele.
Eraldi nimekiri soosaartest, mida on kavas kaasata antud raamatusse, on ära toodud pdf-failis.
Nimekirjas olevast 143 soosaarest valime raamatu tarbeks lõpuks, peale lõplikke inventeerimistöid,
välja 100 soosaart.
Lisas:
Lugupidamisega,
Marek Laimets
MTÜ Kultuuripärandi Hoidja
Loominguline juht
