Kalevipoja jälgedes 1.osa – 2-päevane bussireis Kalevipojaga seotud paikadesse

2-päevane ringreis eesti rahvuskangelase Kalevipojaga seotud paikadesse

Ringreis tutvustab Kalevipojaga seotud paikasid Jõgevamaal ja Põhja-Tartumaal. Ringreisi ajal laulame mitmetes kohtades arhailisi Kalevipoja ajastuga seotud kalevalariimilisi laule niisamuti ka lõike meie eeposest endast, et tunnetada seeläbi paremini kõigi oma seitsme meelega kohapaikade erilisust ja iidsust. Sulandume iidsete laulurütmide ja helide kaudu kohapaiga endisaega, et luua sel moel sild oma esivanemate Kuldajastuga.

Ringreisi plaanilised kuupäevad 2018. a. mai, juuni ja juuli kohta. Augusti ja septembri kuupäevad lisanduvad hiljemalt juunis 2018.

MAI:
19.05.-20.05.18 (L, P) Kalevipoja paikade ringreis, 1.osa
JUULI:
21.07.-22.07.18 (L, P) Kalevipoja paikade ringreis, 1.osa

Ringreisi aja saab kokku leppida ka plaaniväliselt, selleks palun võtta meiega ühendust – marek@ajamatkad.ee

Väljasõit Tallinnast kell 7:30 hommikul.

Ringeisi esimesel päeval külastame Põhja-Tartumaal asuvat Kuningvere järve, imetleme sulneid vaateid sellele kuninglikule veesilmale ja sealsele ümbrusele, külastame Alatskivi Kalevipoja sängi, Alatskivi järve ääres asuvat Punast allikat ning sealset Alatskivi linnamäge, käime ära Kallaste linnas asuvatel liivakivipaljanditel ja imetleme sealseid hunnituid vaateid Peipsi järvele, vaatame üle Saadjärve ääres asuva keskmise Kalevipoja lingukivi, mille juurde kulgeb tee mööda idüllilist põlispuudega ääristatud Saadjärve kagukallast, niisamuti vaatame üle Saadjärve lõunakaldal asuva Kalevipoja tooli ja ühtlasi imetleme ka sealt avanevaid looduskauneid vaateid Saadjärvele, niisamuti teeme tutvust ka seal lähedal asuva Saadjärve Kalevipoja sängiga ning esimese päeva lõpus teeme veel ühe väiksema peatuse ka Kalevipoja jaoks kõige sügavama järve, Ilmjärve, juures. Ringreisi teisel päeval tutvume Jõgevamaal asuva Vilina Kalevipoja sängiga, teeme peatuse Kuremaa vana veski juures, kust avanevad hunnitud vaated ümbruskonna voorterohkele maastikukumerustele, sõidame mööda Kuremaa järvest, külastame Kassinurme Kalevipoja sängi ning seal lähedal asuvat Kassinurme hiiepaika ja Kalevipoja lingukivi, käime ära Kääpa jõe silla juures, et silmata veevoogudes Kalevipoja mõõka, külastame Kääpa külas asuvat Kalevipoja Teemaparki, tutvume Kalevipoja tegemistega seotud Kaiu järvega ja seal lähedal Pedassaarel asuva suure väärika hiidmänni, Emamänninga, ning ringreisi viimases peatuskohas, Prossa järve ääres, teeme peatuse selle legendaarse järve kagukaldal, et lasta ennast lummata sealsest kohapaigast kiirgaval loodusilul. Ringreisil imetleme voorterikka Jõgevamaa kaunimaid vaateid.

Saabumine Tallinnasse õhtul orienteeruvalt kell 22.00.

Kuningvere järv. Savastvere-Kuningvere vahelise ürgoru laiendis asuv looduskaunis järv. Rahvamuistendite järgi olevat järv endale nime saanud ärve lähedal elanud kuningast. Järve juures Tagajärve mäel asuvad I aastatuhande teisest poolest pärinevad kääpad. Kalevipojale olevat järv ulatunud kuklani. Lähedal asuvast Mustjärvest eraldab teda liivast-kruusast koosnev seljandik – Tagajärve mägi. Järve suurim sügavus on 8,0 m. Kaldaväärne on valdavalt liivane, vaid loodes ja kagus esineb mudaseid kaldalõike.

Alatskivi Kalevipoja säng. Tartumaal Peatskivi küla juures asuv Kalevipoja säng on üks ilmekamaid omataoliste seas. Arheoloogilistele leidudele tuginedes olevat sängil asunud ennemuiste vanade eestlaste linnus. Linnamägi olnud kasutusel tõenäoliselt juba enne I aastatuhande keskpaika peale Kristust. Mäe hilisem asustusperiood jääb peamiselt 10.-12. sajandisse. Siin ümber on olnud ka suur muinasasula. Rahvasuu teab rääkida, et mäe peal olevat ühe suure inimese ase. Kalevipoeg olla selle puhkeaseme endale siia ise valmistanud Peipsi järve äärest toodud liivast. Pärast seda, kui ta oli sortsidega võitlemise lõpetanud, olnud ta nõnda väsinud, et vajas puhkust. Nõnda ta siis võtnudki Peipsi kalda juurest enesega siia kaasa kuuehõlmaga liiva ning siis sellele liivaasemele uinunudki.

Alatskivi paisjärv ja linnamägi. Paisjärv toidab vaatleja hinge oma idülliliste vaadetega ja üleüldise looduskaunidusega. Järve põhja-ja loodekaldal kasvavad põlispuud, põhjakaldal asub veel teinegi muinaseestlaste linnamägi (nn Alatskivi linnamägi), mis samuti ühe legendi järgi olevat seotud Kalevipojaga. Selle olevat valmis ehitanud Kalevipoeg ja Sulevipoeg. Teise pärimuse järgi elanud linnuses Mustkuningas.

Punane allikas. Allikas voolab välja Alatskivi paisjärve põhjakaldal asuvast keskdevoni liivakivi paljandist. Allikaveega on ravitud silmi ja seda on peetud pühaks. Tegemist võib olla muistse ohverdamiskohaga.

♦ Peipsi järv ja Kallaste järskkallas: Peipsi järve kasutas Kalevipoeg korduvalt selleks, et Venemaalt laudu tuua. Järvevesi ulatunud talle poole kehani.

Saadjärve Kalevipoja säng. Rahvas kutsub teda veel ka Linnamäeks ja Kalevipoja hauaks. Muistendite järgi olevat Kalevipoeg ühel sõjakäigul sortsilaste vastu tahtnud Lavasoost teed läbi teha ja hakkanud Saadjärve mäe küljest põllega liiva kandma. Soo äärde jõudes tema põllepaelad katkenud ja sellesse kogutud liiv sinnapaika maha kukkunud. Sellest siis ka see praeguse kujuga sängi moodi mägi.

Saadjärv ja keskmise Kalevipoja lingukivi. Tartumaa ja Jõgevamaa piiril olevat Saadjärve iseloomustab Fr. R. Kreutzwald kui püha veekogu. Paik on seotud mitmete Kalevipoja legendidega. Kalevipojale ulatus Saadjärv saapasääreni. Siin järve ääres olevatki leidnud aset Kalevipoja ja tema kahe venna (eeposes mainitud, kui keskmine ja vanem Kalevipoeg) vaheline jõuproov, mille käigus visanudki selle kivi Saadjärve mõisapargi veerde keskmine Kalevipoeg.

Saadjärv ja Kalevipoja lingukivi „Kalevipoja tool”. Tartumaa ja Jõgevamaa piiril olevat Saadjärve iseloomustab Fr. R. Kreutzwald kui püha veekogu. Paik on seotud mitmete Kalevipoja legendidega. Kalevipojale ulatus Saadjärv saapasääreni. Siin järve ääres olevatki leidnud aset Kalevipoja ja tema kahe venna (eeposes mainitud, kui keskmine ja vanem Kalevipoeg) vaheline jõuproov, mille käigus visanudki Kalevipoeg selle kivi siia.

Ilmjärv. Vooremaal Kolsi ja Nava mõisa mäe vahel asuv väike järveke. Siit muistendite järgi Kalevipoeg läbi ei saanudki, vesi ulatunud talle siin üle pea. Järve suurim sügavus on 6,2 m. Edelakalda juures, kuhu ulatub ka künka ots, asuvad Ilmjärve allikad. Oletatavasti, tuginedes nii selle nime etümoloogiale kui ka muistenditele, võis sel järvel ennemuiste olla mingi kultuslik tähtsus.

Vilina Kalevipoja säng. I aastatuhande II poolest pärinev Kalevipoja sängi tüüpi linnamägi asub kauniilmelise kõrge Laiuse voore peal oleva Vilina küla keskel. See on sealsete puudesalude vahel nõnda hästi ära peidetud, et kõrvaline silm seda väliselt ei suuda hoomata. Vaatamata sellele, et õuepindala poolest teatakse see olevat Eesti väiksem, on selles peidus omamoodi varjatud idülli, tuleb vaid silmad lahti teha ja seda märgata. Paik suudab pakkuda möödaminejale siit avanevaid ilusaid vaateid Laiuse voorele. Linnamäe põhjaserva lähistel olevat muistsel ajal olnud asulakoht.

Kuremaa järv. See Jõgevamaa keskkohas asuv loode-kagusuunaline piklik järv on üks suurimaid Vooremaal (pindalaga ligi 4 km2). Kalevipojaga on see seotud ühe kivi järgi, mis tal viskamise ajal kaheks osaks lagunes. Seesinase olevat Kalevipoeg tahtnud Kuremaa järve visata. Kuna aga kivi viskamise ajal katki läinud, siis üks osa sellest jäi lebama Kassinurme mägede vahele (mida teatakse kui Kalevipoja lingukivi), teine osa aga olevat praegu Kuremaa järve ääres. Rahvasuu teab rääkida, et vesi olnud Kalevipojale Kuremaa järvest läbiminemisel ulatunud kurguni.

Kassinurme Kalevipoja säng. Jõgevamaal Kassinurme ja Patjala küla juures asuvat Kalevipoja sängi peetakse vanade eestlaste linnaasemeks ning arheoloogilistele leidudele tuginedes jääb selle intensiivsem kasutusperiood I aastatuhande teise poole ja II aastatuhande alguse (13.sajand) peale Kristust vahele. Linnaaseme juurde on rajatud muinaslinnuse osaline rekonstruktsioon. See paik ja siinne ümbruskond on rikas Kalevipojaga seotud legendide poolest. Rahvajutt räägib, et kui ta ennemuiste siitkandist väsinuna mööda jalutanud, otsinud ta silm sobivat magamisaset. Siinse mägise maa tõttu polnud tal selle leidmine aga küllalt lihtne. Ta üritanud seda kuuskedest tehtud kühvlite abil endale ise valmistada, aga ka see oli vaevaline ja tema töö ei edenenud. Sestap hankinud ta ühe metslooma seljast endale naha, millest ta siis vamistanud endale nahkpõlle. Niiviisi selle põlle abil kandnudki ta mulda, et nõndaviisi endale siia paras säng kujundada.

Kalevipoja silmapesukauss. Sängi külje all asub Kalevipoja silmapesukauss ehk Põhjatu org – looduslik süvend, kust ei kao vesi ka kõige kuivemal aastaajal. Seda kohta nimetatakse ka Sulglohuks ehk Sölliks. Vanarahva jutu järgi olevat teada juhtumeid, kus lehmad ja härjad allikasse jooksnud ja kadunud sinna igaveseks. Ka olla kevadeti hommikvalguses juhtutud siin nägema, kuidas kohalikud veehoidjad vee peal istudes omi juukseid sugenud.

Kalevipoja lingukivi. Sängist veidi eemal, umbes poole km kaugusel, asub metsade ja mägede vahel Kalevipoja lingukivi. Seesinase lingukivi olevat Kalevipoeg tahtnud Kuremaa järve visata. Kuna aga kivi viskamise ajal katki läinud, siis üks osa sellest jäi siia Kassinurme mägede vahele lebama, teine osa aga olevat praegu Kuremaa järve ääres. Kivil olla ümber ühtlane punane triip – see pidavatki rahvasuu järgi olema lingunööri jälg.

Kassinurme hiiepaik ja kolm kultuskivi. Hiiepaik asub linnamäest umbes paarsada meetrit lõuna-kagu suunas ja seda loetakse Eestimaa üheks kõige vanemaks. See avastati asula rajamisel. Paikkonnas asuvad tugevad maaenergia väljad. Hiies olevad pühad kivid moodustavadki selle jõuvälja keskuse.

Kääpa jõgi. Jõgevamaal asuvas Kääpa jões on legendide järgi peidus Kalevipoja mõõk. Ühe legendi järgi olevat Kalevipoeg siin jõe kaldal vaenlast jälitades kõhuli heitnud, et kustutada oma janu jõevee joomisega. Vaenlased kasutasid aga ära selle hetke ära ja raiusid tal jalad otsast. Veel põlvenukkidel joostes üritanud Kalevipoeg vaenlastele kätte maksta, siis aga nõrkenud ja kukkunud ning enne lõplikku verest tühjaksjooksmist visanud oma mõõga Kääpa jõkke selle sõnumiga, et see seal tema tegudest tulevastele põlvedele teada annaks ja mitte vaenlaste kätes ei aheneks. Veel kaua nägid meie esivanemad siit Kääpa jõest mõõka helkimas ja pidavat ka veel tänapäeval mõnele õnnelikule end näitama.

Kalevipoja Teemapark. Jõgevamaal Kääpa külas olev Kalevipoja Teemapark on parim koht, kus tutvuda mitmete eeposest „Kalevipoeg” tuntud tegelaskujudega ning jalutada selleteemalises seikluspargis.

Kaiu järv ja Pedassaare Emamänd. Kaiu järv on Kalevipoja tegemistega seotud looduskaunis järv, millest jookseb välja seesama Kääpa jõgi, kuhu Kalevipoeg oma mõõga jättis. Kalevipoeg olla noorpõlves sellest läbi käinud ja sel moel selle sügavusega oma pikkuse siinsele rahvale teada jätnud. Pedassaar on salumetsaga kaetud soosaar (luhasaar) Kaiu järve põhjakalda veeres. Kuivalt maalt saab Pedassaarele laudteed pidi. Pedasaarelt avanevad idüllilised vaated Kaiu järvele (Pedassaare lõunaserv) ja paiga pärliks on siin kõrguv hiiglasekasvu pedajas – Emamänd.

Prossa järv. Vooremaa keskosas asuv pikliku kujuga keskmise suurusega maaliline järv. Järve tekkelugu on seotud mitmete Kalevipoja muistenditega. See on ka järv, millest Kalevipoeg läbi läinud ja see olnud tema jaoks kui porilomp. Järve loodekaldal asub ka üks Kalevipoja lingukive.

RINGREISI HINNAD::: 115 eurot (tavahind) ja 100 eurot (pensionär, õpilane ja üliõpilane). Eraldi soodushind koolieelikule (palume küsida hinda). Lisainfo ja registreerimine: Marek Laimets, tel. 56 659 543, e-mail: marek@ajamatkad.ee.

Bussi suurus sõltub osalejate arvust.

Hind sisaldab:
– bussisõitu
– reisijuhi-giiditeenust ja loodustunnetuse koolitust
– Kalevipoja eeposekoolitust Koseveski puhkekeskuses
– ööbimist majutusasutuses ja hommikusööki

Lisatasu eest:
– mahedatoidulist lõunasöömaaega (salat, supp ja magustoit) Koseveski puhkekeskuses teisel reisipäeval. lõunasöömaaeg koosneb: Siilisupp – Kalevipoja temaatikale tuginedes välja mõeldud ja auhinnatud supp. kohalik tooraine. veidi teistmoodi tavalistest suppidest. terav! Koduigatsus – magustoitu maitstes võimalus ära arvata, millist toorainet on kasutatud. kohalik. maitsev! salat – kohalikust toorainest vastavalt aastaajale. omaküpsetatud sai – haldjasai. tehtud mitmeviljajahust. traditsiooniline! lõunasöömaaja hind 5 eurot. palume ette tellida!
– õhtusööki majutusasutuses. hinnad varieeruvad 5-10 euro vahel.
– võimalik tellida Tallinnast (Mamo cateringist) päeva peale kaasa piknikukorvi näol kergeid suupisteid (söök-jook). huvi korral küsige menüüd. saab kokku panna endale sobiva valiku.

 

KPR 1.osa. A4

Comments are closed.

English