1 päevane bussireis Kalevipoja jälgedes (osa 2)

DSC01529(B)

1-päevane ringreis Eestimaa rahvuskangelase Kalevipojaga seotud paikadesse

Ringreis tutvustab Kalevipojaga seotud paikasid Harjumaal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Tartumaal. Ringreisi ajal laulame mitmetes kohtades KANDLE SAATEL arhailisi Kalevipoja ajastuga seotud kalevalariimilisi laule niisamuti ka lõike meie eeposest endast, et tunnetada seeläbi paremini kõigi oma seitsme meelega kohapaikade erilisust ja iidsust. Sulandume iidsete laulurütmide ja helide kaudu kohapaiga endisaega, et luua sel moel sild oma esivanemate Kuldajastuga.

Ringreisi plaanilised kuupäevad (2016):

2.mai (E) ja 4.september (P)

Ringreisi aja saab kokku leppida ka plaaniväliselt, selleks palun võtta meiega ühendust – marek@ajamatkad.ee

Algus. Kogunemine Tallinnas Sikupilli Keskuse parklas (kl. 7.30)

Väljasõit Tallinnast kell 7:30 hommikul. Ringeisi jooksul külastame Harjumaal asuvat Turje keldrit, Lääne-Virumaal asuvat Kallukse Lodikivi, Jõgevamaal asuvat Vilina Kalevipoja sängi, teeme peatuse Kuremaa vana veski juures, kust avanevad hunnitud vaated ümbruskonna voorterohkele maastikukumerustele, sõidame mööda Kuremaa järvest, teel möödume voorterohkest Soomevere-Varbevere-Kallivere külade piirkonnast, külastame Kääpa külas asuvat Kalevipoja Muuseumi, käime ära Kääpa jõe silla juures ja üritame seal silmata Kalevipoja mõõka, sõidame mööda Kokora kääbastest ja imetleme sulneid vaateid kuningliku Kuningvere järvele ja selle ümbrusele, teeme väiksema peatuse Alatskivi Kalevipoja sängi juures ja suurema peatuse Saadjärve Kalevipoja sängi juures, vaatame üle Saadjärve lõunakaldal asuva Kalevipoja tooli ja ühtlasi imetleme sealt avanevaid looduskauneid vaateid Saadjärvele, möödume Kalevipoja jaoks kõige sügavamast järvest Ilmjärvest ja teeme peatuse legendaarse Prossa järve kagukaldal, et lasta ennast lummata sealsest kohapaigast kiirgaval loodusilul.

Ringreisil möödume Assamalla juures ka Kalevipoja hobusega seotud jäänustest ja jälgedest (tasasel maal olevad künkad ja lohud), lisaks läbib nimetatud reis Jõgevamaa osas kõige kaunimate vaadetega kõige voorterikkamaid kohti. Kõikides nendes kohapaikades võimalus tunnetada iga oma keharakuga kalevite ajastu ennemuistset hõngu. Mitmes paigas laulame kandle saatel vanu kalevalariimilisi laule.

Saabumine Tallinnasse õhtul orienteeruvalt kell 22.00.

Iru ämm. Iru ämmaks nimetatakse naisekujulist kivi Iru linnamäest põhjas. See on Kalevipoja muistenditega seotud paik, mille sündmustikku on Kreutzwald maininud ka eeposes. Muistendite järgi tekkinud kivi sinna, kui Linda, põgenedes Soome Tuuslari käest, ühel hetkel väsimusest Iru mäel Jumala poole pöördunud ja palunud teda, et see teda vastumeelse austaja käest päästaks, mispeale siis Jumal muutnudki ta kiviks. Et tagada endile nn. „õnnelik läbiminek”, pidid inimesed ennevanasti Iru mäe juures enne Pirita jõest läbi minemist ohverdama sellele kivile. Tasub siiski teada, et tolleaegset kivi kahjuks tänapäeval enam ei ole, kuna see lõhuti 19.saj teises pooles jaanitule tegemisega ja selle tükke kasutati hiljem Iru silla ehitamisel. Tänapäevase koopia kunagisest Iru Ämmast on aga valmistanud skulptor Juhan Raudsepp ja see on pandud 1970.a samale kohale kus ennem asunud Iru Ämm.

Turje kelder. Turje kelder teatakse olevat kui üks olulisemaid Lahemaa jugasid: vesi langeb siin u. 4 meetri kõrgusest liivakivikaldast. Vee ja jää koostoimel ongi siia aja jooksul tekkinud selline huviväärne koobas, mis eemalt vaadatuna meenutabki justnagu mingit muinassjutulist keldrit. Rahvasuu teab rääkida, et Turje kelder olnud ennemuiste Vanapagana viinakelder, kus vee asemel voolanud viinavedelik ja mida müüsid möödaminejatele lummavalt kaunid sortsineidised. Siin teatakse olevat olnud muistendite järgi ka tõsine Kalevipoja-Vanapagana vastasseis, kus läinud võitluseks ja kus Kalevipoeg vastasest jagusaamiseks omi laudu kasutanud ning tänu lähedal olnud siili abile siis ka serviti lööke jagama asunud, mispeale siis just sel viisil Vanapaganast jagu saanud. Tasub märkimist, et ühe kohapaiga nimetusena on siin kinnistunud veel ka näiteks Siilikõrve nimetus.

Kallukse Lodikivi. Tuntud ka kui Linda-Neitsi kivi ja Linnamäe kivi. See on looduskaitse all olev rändrahn ja püha kivi Lääne-Virumaal Kadrina vallas. Muistendi järgi toonud lõuna poolt tulev “Kalevi naene” kivi põlles kaasa, põllepaelad aga katkenud ühtäkki enne mäele jõudmist ja kivi kukkunud maha. Siin asuvad ka maastikuliselt väga maalilised Kallukse mäed. Rahn on üsna veidra kujuga ja mõjub sealses paigas väagagi suursuguselt, meenutades nagu mingit hiidlooma. Rahnu ümbermõõt on 24,5 m ja kõrgus 5,5 m.

Vilina Kalevipoja säng. I aastatuhande II poolest pärinev Kalevipoja sängi tüüpi linnamägi asub kauniilmelise kõrge Laiuse voore peal oleva Vilina küla keskel. See on sealsete puudesalude vahel nõnda hästi ära peidetud, et kõrvaline silm seda väliselt ei suuda hoomata. Vaatamata sellele, et õuepindala poolest teatakse see olevat Eesti väiksem, on selles peidus omamoodi varjatud idülli, tuleb vaid silmad lahti teha ja seda märgata. Paik suudab pakkuda möödaminejale siit avanevaid ilusaid vaateid Laiuse voorele. Linnamäe põhjaserva lähistel olevat muistsel ajal olnud asulakoht.

Kuremaa järv. See Jõgevamaa keskkohas asuv loode-kagusuunaline piklik järv on üks suurimaid Vooremaal (pindalaga ligi 4 km2). Kalevipojaga on see seotud ühe kivi järgi, mis tal viskamise ajal kaheks osaks lagunes. Seesinase olevat Kalevipoeg tahtnud Kuremaa järve visata. Kuna aga kivi viskamise ajal katki läinud, siis üks osa sellest jäi lebama Kassinurme mägede vahele (mida teatakse kui Kalevipoja lingukivi), teine osa aga olevat praegu Kuremaa järve ääres. Rahvasuu teab rääkida, et vesi olnud Kalevipojale Kuremaa järvest läbiminemisel ulatunud kurguni.

Kalevipoja Teemapark: Jõgevamaal Kääpa külas olev Kalevipoja Teemapark on parim koht, kus tutvuda eeposega „Kalevipoeg” ja selle tagamaadega ning jalutada selleteemalises seikluspargis. Teemapark koosnebki Kalevipoja muuseumist, varakambrist ja Krati seikluspargist. Varakambrist saab endale soetada kohalikku käsitööd.

Kääpa jõgi. Jõgevamaal asuvas Kääpa jões on legendide järgi peidus Kalevipoja mõõk. Ühe legendi järgi olevat Kalevipoeg siin jõe kaldal vaenlast jälitades kõhuli heitnud, et kustutada oma janu jõevee joomisega. Vaenlased kasutasid aga ära selle hetke ära ja raiusid tal jalad ostast. Veel põlvenukkidel joostes üritanud Kalevipoeg vaenlastele kätte maksta, siis aga nõrkenud ja kukkunud ning enne lõplikku verest tühjaksjookmist visanud oma mõõga Kääpa jõkke selle sõnumiga, et see seal tema tegudest tulevastele põlvedele teada annaks ja mitte vaenlaste kätes ei aheneks. Veel kaua nägid meie esivanemad siist Kääpa jõest mõõka helkimas ja pidavat ka veel tänapäeval mõnele õnnelikule end näitama.

Kokora kääpad. Kääbasterühm koosneb 7 ümarkääpast, mis kõik pärinevad nn. „Kalevipoegade ajastust” ehk siis I aastatuhande teisest poolest. Kääpad on umbes 0,2-1 m kõrged ja läbimõõduga 7,5-10 m.

Kuningvere järv. Savastvere-Kuningvere vahelise ürgoru laiendis asuv looduskaunis järv. Rahvamuistendite järgi olevat järv endale nime saanud ärve lähedal elanud kuningast. Järve juures Tagajärve mäel asuvad I aastatuhande teisest poolest pärinevad kääpad. Kalevipojale olevat järv ulatunud kuklani. Lähedal asuvast Mustjärvest eraldab teda liivast-kruusast koosnev seljandik – Tagajärve mägi. Järve suurim sügavus on 8,0 m. Kaldaväärne on valdavalt liivane, vaid loodes ja kagus esineb mudaseid kaldalõike.

Alatskivi Kalevipoja säng. Tartumaal Peatskivi küla juures asuv Kalevipoja säng on üks ilmekamaid omataoliste seas. Arheoloogilistele leidudele tuginedes olevat sängil asunud ennemuiste vanade eestlaste linnus. Linnamägi olnud kasutusel tõenäoliselt juba enne I aastatuhande keskpaika peale Kristust. Mäe hilisem asustusperiood jääb peamiselt 10.-12. sajandisse. Siin ümber on olnud ka suur muinasasula. Rahvasuu teab rääkida, et mäe peal olevat ühe suure inimese ase. Kalevipoeg olla selle puhkeaseme endale siia ise valmistanud Peipsi järve äärest toodud liivast. Pärast seda, kui ta oli sortsidega võitlemise lõpetanud, olnud ta nõnda väsinud, et vajas puhkust. Nõnda ta siis võtnudki Peipsi kalda juurest enesega siia kaasa kuuehõlmaga liiva ning siis sellele liivaasemele uinunudki.

Saadjärv ja Kalevipoja lingukivi „Kalevipoja tool”. Tartumaa ja Jõgevamaa piiril olevat Saadjärve iseloomustab Fr. R. Kreutzwald kui püha veekogu. Paik on seotud mitmete Kalevipoja legendidega. Kalevipojale ulatus Saadjärv saapasääreni. Siin järve ääres olevatki leidnud aset Kalevipoja ja tema kahe venna (eeposes mainitud, kui keskmine ja vanem Kalevipoeg) vaheline jõuproov, mille käigus visanudki Kalevipoeg selle kivi siia.

Ilmjärv. Vooremaal Kolsi ja Nava mõisa mäe vahel asuv väike järveke. Siit muistendite järgi Kalevipoeg läbi ei saanudki, vesi ulatunud talle siin üle pea. Järve suurim sügavus on 6,2 m. Edelakalda juures, kuhu ulatub ka künka ots, asuvad Ilmjärve allikad. Oletatavasti, tuginedes nii selle nime etümoloogiale kui ka muistenditele, võis sel järvel ennemuiste olla mingi kultuslik tähtsus.

Prossa järv. Vooremaa keskosas asuv pikliku kujuga keskmise suurusega maaliline järv. Järve tekkelugu on seotud mitmete Kalevipoja muistenditega. See on ka järv, millest Kalevipoeg läbi läinud ja see olnud tema jaoks kui porilomp. Järve loodekaldal asub ka üks Kalevipoja lingukive.

RINGREISI HINNAD::: 40 eurot tavahind ja 30 eurot (pensionär õpilane ja üliõpilane). Koolieelikule on üritus tasuta. Lisainfo ja registreerimine: Marek Laimets, tel. 56 659 543, e-mail: marek@ajamatkad.ee.

Hind sisaldab:
– bussisõitu
– reisijuhi teenust (2 reisijuhti)
– Kalevipoja Muuseumi külastust (pilet koos giiditeenusega)

Lisatasu eest:
– mahedatoidulist lõunasöömaaega (salat, supp ja magustoit) Kalevipoja Muuseumis. lõunasöömaaeg koosneb: siilisupp – Kalevipoja temaatikale tuginedes välja mõeldud ja auhinnatud supp. kohalik tooraine. Veidi teistmoodi tavalistest suppidest. terav! koduigatsus – magustoitu maitstes võimalus ära arvata, millist toorainet on kasutatud. kohalik. maitsev! salat – kohalikust toorainest vastavalt aastaajale. omaküpsetatud leib – kohalikust rukkist, traditsiooniline! hind 5 eurot. palume ette tellida!

– võimalik tellida Tallinnast (Mamo cateringist) päeva peale kaasa piknikukorvi näol kergeid suupisteid (söök-jook). huvi korral küsige menüüd. saab kokku panna endale sobiva valiku. palume ette tellida!

Ringreisi juhivad Helen Kooviste ja Marek Laimets

DSC01529(B)

pic 088 DSC03552 pic 057

DSC02154 DSC01378 DSC02138 DSC02303

Comments are closed.

English