E

Esivanemate tuultes

Loengutesarja ”Esivanemate tuultes” 2. loengupäev – teekond eestlaste pärandi juurde.

11.12.2019 (kolmapäev) kell 18.00 Gaia koolis (Weizenbergi 20/1, Tallinn) 3. korruse saalis.

18.00 – 19.40 Virko Kask “Taarapitha jälgedes mööda veedalikke radu (2.osa).”

Mida me teame ja ei tea seni Taarapithast? Mis seob muinaseestit iidse veedaliku maailmaga?

19.50 – 21.30 Marek Laimets “Odini jälgedes ja kalevite tuultes. Teekond eestlaste juurte juurde (2.osa).”

Muinaspõhja mütoloogia ja saagade märgid Läänemere idarannikul. Muinaspõhja mütoloogia

kokkupuutepunktidest läänemeresoome mütoloogiaga, 2. osa (eelmise loengu jätk).

Üritus on tasuta. Soovi korral võimalus teha annetus.

Loengusaalis on viibimine ilma välisjalanõudeta, seepärast võib soovi korral kaasa võtta vahetusjalanõud.

Kohaletuleku juhis. Gaia kool asub Kadriorus trammi lõpp-peatuse lähedal Weizenbergi 20 sisehoovis. Sisehoovi saab läbi võlvialuse.

Palun kõigil huvilistel, kes soovivad loengupäevale tulla, end eelnevalt registreerida. Registreerimine tel: 56659 543 või e-post: marek@ajamatkad.ee.

Loengutesarja tutvustus:

Virko Kask “Taarapitha jälgedes mööda veedalikke radu.”

Taarapitha on Muinas-Eesti vähestest Jumala nimedest, kellest on usaldusväärseid andmeid. Samas ei ole eestlased siiamaani jõudnud ühtsele arvamusele selles osas, kust Taarapitha ilmus, mida ta meie rahvale on tähendanud ja mis temast on saanud.

Aeg aga hoolitseb selle eest, et meieni jõuaksid uued infokillud ja paneksid nendest kokku põneva loo, mille juured ulatuvad iidse veedaliku kultuurini ja sanskriti keeles kirja pandud Veedadeni. Tulemuseks on tõsiselt võetav teooria Eesti muinasaja kohta, mis on jätnud tugeva jälje meie kultuurilukku, mõjutanud kaudselt meie maailmavaadet, loonud paljud kohad, nimed ja legendid.

Samamoodi nagu puu ei saa elada ilma juurteta, ei saa ka meie oma ellu jõudu ja tasakaalu ilma teadmisteta selle kohta, kust me tuleme. Samuti on lugu rahvaga – ilma identiteedita oleme nagu juurteta puu, mis kuivab, kokku kukub ja mullaks kõduneb. Me vajame rahvusena ellujäämiseks vaimset kultuuripärandit, sidet hõimurahvastega ja teadmisi, kust kõik on alguse saanud.

Loengutesarjas käsitleme järgmisi teemasi:

Rahvusliku identiteedi olulisus.

Mida me teame Taarapithast?

Mida me ei tea seni Taarapithast?

Mis seob muinaseestit iidsete veedalike tekstidega?

Mida räägivad Veedad Taarapithast ja Kaali kraatri tekkimisest?

Mida kujutab endast veedalik/aarjalik kultuur?

Mida kujutavad endast Veedad, kuidas nad on tekkinud, mis on nende eesmärk?

Eestlaste Lõuna-Uurali päritolu ja meie hõimurahvad, kuidas need kõik on seotud veedaliku kultuuriga?

Kuidas on šaktism seotud Muinas-Eestiga?

Saaremaa kui väärtuslik infoallikas muistsete aegade kohta.
Muinaseesti hiied, matmistavad ja Veedad.

Sanskriti keel ja selle esinemine eesti keeles.

Eesti folkloor, mütoloogia ja Kalevipojad – märgid iidsest veedalikust maailmast?

Lektor:

Virko Kask

Virko on lõpetanud 1992. aastal Tallinna Ülikooli pedagoogika erialal. Hetkel töötab õpetajana Kiili Gümnaasiumis. Uurinud veedalikke tekste alates 2002. aastast, läbinud erinevaid kursusi ajurveeda, veedaliku filosoofia ja psühholoogia alal, huvitub ajaloost. Läbinud Bhaktivedanta Kolledžis Bhakti Shastra õppeprogrammi veedalikust kirjandusest. Initseeritud õpilane autentses Brahma Sampradayas (õpetaja – õpilase ahelas). Praktiseerib ka igapäevaselt veedalikku elustiili ja vaimset praktikat.

Virko:

“Mõned aastad tagasi kritiseeris üks inimene mind, et järgin teadmisi, mis pärinevad Indiast ning millel pole meie Eesti elu ja pärandiga mingit suhet. See väide tõukas mind uurima seoseid Muinas-Eesti ja veedalike tekstide vahel ning üllatuslikult hakkas sellest kooruma põnev lugu. Tänaseks on kogunenud juba nii palju infot, et tunnen lausa vajadust seda teistega jagada. Olen veendunud, et tegemist on tõsiselt võetava teooriaga selle kohta, mis toimus muinasaegses Eestis kuni Valjala linnuse alistumiseni 1227. aastal, aga ka hiljem. Ootan põnevusega võimalust seda teistega jagada!”

Marek Laimets “Odini jälgedes ja kalevite tuultes. Teekond eestlaste juurte juurde.”

Germaanlaste identiteedi alustala, müütilise sisuga Muinaspõhja mütoloogia varamusse kuuluvate Edda laulude kohta ütles kunagi selle eesti keelde tõlkinud Rein Sepp järgmist: „Me ei tea, mida või mis neis vaimsetes, looduslikes ning ajaloolistes kujunemistes ning alustustes võis olla teostunud või alguse saanud kas või siingi neil Läänemere idapoolsetel ribadel, võime vaid aimata, et mida kaugemale minevikku, seda ühtsem pidi olema Muinaspõhja igapäevane maailm, muutudes aga üha eripalgelisemaks looduse mitmekesistudes, ja seda enam, mida aeg edasi.” Kui paljud neist sealkirjeldatud sündmustest võisid reaalselt aset leida ka siin Läänemere idakallastel? Käesolev loengutesari üritabki nendele küsimuste vastustele lähemale jõuda.

Loengutesarjas käsitleme järgmisi teemasi:

Muinaspõhja mütoloogia ja saagade märgid Läänemere idarannikul.

Muinaspõhja mütoloogia kokkupuutepunktidest läänemeresoome mütoloogiaga.

Kes võisid meile teadaolevate andmete põhjal olla kalevid, kalevipojad ja kalevineitsid?

Mis ajastu(te)l ja kus võisid kalevid, kalevipojad, kalevineitsid tegutseda?

Milline võis olla kaleviste tunnussümboolika?

Millised olid kalevite ja kalevipoegade paralleelnimed?

Kes oli kaunis Kati (Katerin, Kadri, Katerinatar) ja milline oli tema seos kalevite ja kalevipoegadega?

Kalevite ürgemast. Kellest saab Kalevi neitsi (Iro neitsi) käima peale?

Millised on kõige levinumad kohapaikade nimetused, mis esinevad Kalevipojaga seotud kinnismuististe ja Kalevipojaga seotud muistendite tekkekohtade lähedal?

Miks kutsuti kalevipoegi ka päevapoegadeks? Kaleviste seos päikesega ja päikesekultusega.

Millised olid rahvaluule järgi kalevipoegadele kõige iseloomulikumad tunnusjooned?

Kaleviste kosmilisest taustast. Kaleviste võimalikest seostest paralleelmaailmadega.

Mareta ja Freyja kokkupuutepunktide piirimail – päikesekultusega-viljakusmaagiaga seotud paigad Eestis.

Kalevite ajastuga seotud saladuslikud väekohad. Kalevitest, kalevipoegadest ja kalevineitsidest lähemalt nende paikadega seoses.

Nornid – Muinaspõhja mütoloogia saatusejumalannad. Nende sarnasus läänemeresoome mütoloogia ilmaneitside, kuduvate ja merdpühkivate neidude ning kuldkaevu-hõbelätte neitsidega.

Loengute pidaja:

Marek Laimets

Marek on laia silmaringiga ja loodussõbraliku eluhoiakuga matka-ja reisijuht Ajamatkades ja Loodusmatkades. Ta on Pilteepos Kalevipoja idee algataja ja kalevite ajastu uurija. Marek harrastab hobikorras iganädalasi matku ürgloodusesse ja Kalevipojaga seotud radadele. Ta huvitub muinasajaloost, mütoloogiast, rahvaluulest, rahvatraditsioonidest, rahvameditsiinist, pärandkultuurist, semiootikast, ruunidest, botaanikast, mükoloogiast jpm. Ta on hakanud kalevite ajastu vastu suuremat huvi tundma ja seda põhjalikumalt uurima alates 2009. aastast.