Müütiline Saaremaa, 2. osa – 2-päevane ringreis Saaremaa kõige saladusikumatesse ja erilisematesse paikadesse

1. päev
Väljasõit Tallinnast kell 7:30 hommikul.

Tumala kultuskivid. 2 kultuskivi paljude lohkudega. Ühe kivi peal u. 60 lohku. Ida-Saaremaa.
Purtsa (Pamma) maalinn. Maalinn kujutab endast endiseid linnamäe valle, mille peal kasvab tänapäeval vana männik. Siin toimusid Jüriöö ülestõusu ajal 1344. a. verised heitlused saarlaste ja Saksa ordu vahel. Kesk-Saaremaa.
Lõunasöök Leisi külas Sassimaja-nimelises toitlustuskohas. Põhja-Saaremaa.
Pühatu kurisu. Suur ja sügav kolmnurkse avausega karstikurisu, milles vesi peaaegu alati sees. Tõenäoliselt on tegemist kunagise pühakohaga (pühate, pühatu – tähendab eesti keeles pühat, pühalikku. Niisamuti figureerivad sellist tüüpi kohanaimed Lääne-Eestis ja Saaremaal tihtipeale just hiie-nimeliste toponüümide läheduses. Ilmselt on Pühatu kurisu näol tegemist Saaremaa ja ka kogu Eestimaa ühe suurima ja sügavama karstikurisuga, meenutab teine kui mingit mütoloogiatest tuntud jumalate kaevu. Kõrval on veel teisigi karstikurisuid, kuid sellest umbes poole väiksemaid. NB! Jalutuskäigu distantsi pikkuseks metsateed pidi edasi-tagasi u. 2,4 km. Loode-Saaremaa.
Kaarma kirik, maalinn, hiis. Saaremaa üks vanimaid kirikuid. Siinsed mütoloogilised kiviskulptuurid on üsna omanäolised nii Eestis ja ka kogu Põhja-Euroopas. Kaarma maalinn – üks kõige pilkupüüdvamaid maalinnu kogu Saaremaal. Siin toimus aastatel 1260-1261 aset leidnud Saksa ordu ja piiskopi vastase ülestõusu ajal ülestõusu viimane vaatus, verine lahing ülestõusnute ja ristisõdijate vägede vahel. Maalinna ümbruses voolab Põduste jõgi, mida aga hüüti vanemal ajal Turijõeks. Maalinnast kirde pool asub põlismets ja selle taga hiis. Kesk-Saaremaa.
Suure-Tõllu kerisekivi. Suur-Tõll oli Saaremaa vägimees ja temast on teada palju legende. Loode-Saaremaa
Peatus mere ääres Kesknõmme küla juures. Loode-Saaremaa

Saabumine Kuralase külas (Loode-Saaremaa) asuvasse majutuskohta õhtul orienteeruvalt kell 20.00. majutuskohaks Loode Turismitalu (http://www.loodetalu.ee)

2. päev
8.00-9.00 homiksöök

Kõlaja jugapuumets, Sepise oja, Heimutimägi. Kõlaja põlismets, kus kasvavad teiste vanade põlispuude (tammed, kuused, kased, haavad, saared) kõrval Põhja-Euroopas haruldaseks jäänud jugapuud. Jugapuu oli muistsel ajal seotud ka ruunimärkidega. Siin metsa vahel voolab oma ürgses sängis Sepise oja ja teispool teed mere ääres asub peamiselt kuusemetsaga kaetud kõrge Heimuti nimeline mägi. Selle järsu idakalda vastu võis veel muistse vabadusvõitluse aegu loksuda merevesi ning paik võis ise mere poolt tulijatele meenutada kui mingit liivakivist kaljut. See kaldaäärne kõrge mägi pidi tõenäoliselt olema ka heaks orientiiriks siinkandi seilajatele. Ümbruskonna kohanimedest lähtuvalt võib Heimutimägi olla seotud Muinaspõhja mütoloogiast tuntud valge jumala Heimdallriga. Tasub mainida sedagi et mainitud mäe vastas teisel pool teed asub ka kellegi suure tegelase kalmekoht – Suurevare kalme. Loode-Saaremaa.
Tõldmägi. Suure-Tõllu legendidega seotud paik. Siin asub Viidumäe looduskaitseala ja Saaremaa kõrgeim punkt. Võimalus ronida vaatetorni otsa, et tutvuda ümbruskonnaga. Lääne-Saaremaa.
Kuressaare. Lõunasöök Mardi hostelis.
Kaali 2. kraater. Kaali kraatrijärve kõrvalkraatritest üks suurimaid ja saladuslikumaid. Asub heinamaal vana lehtpuusalu sees, teistest kraatritest tükk maad eemal. Lõuna-Saaremaa.
Pireti kerisekivi. Nähtavasti mingisuguse naiselikkusega seotud püha koht. Kivist põhja pool asub ka Naistesoo-nimeline toponüüm. Kagu-Saaremaa.
Väkra Hiiukivi. Saaremaa kõige suurem kultuskivi (kõrgus 4,90 m). Ümber kivi asuvad pühad väljad, niisamuti hiie-ja allikakohad. Ida-Saaremaa.
Tooruse mägi ja väike tammesalu, mille keskse osa moodustab u. 3-4 m pikkune tammetänav ehk siis see on koht, kus kümmekond tammepuud kasvavad külg-külje kõrval kõrvuti ja kus moodustubki selline looduslik tammetänav. On väga võimalik, et see väike tammesalu on jäänukosa siinsest kunagisest hiiesalust. Pärimuse järgi käinud muiste sellel mäel saarlaste esivanemad Toorust tegemas. Tooruse all on ilmselt siinkohal mõeldud kohalikku suurjumalat Toorut (Taarat) ja tegemise all kummardamist. Taarat (Toorut) on maininud 13. sajandil saarlaste peajumalana ka siinsete ristisõdalaste tolleaegne kroonik Läti Henrik. Pole välistatud, et Tooruseks (Taara, Tooru) olnud eikeegi muu kui Muinaspõhja jumal Thor isiklikult. Selle paiga ümber asuvad samuti ka teised pühad paigad. Ida-Saaremaa.
Pöide kindluskirik. Seda loetakse Eesti kõige vanemaks kivist ehitiseks. See on samuti kõige suurem ühelööviline kivikirik Lääne-Eestis. Pöide kindluskirik oli kunagine Saksa ordu linnuseks (13. sajandil). Kiriku sees huvitavad kivist skluptuurid. Pärast Jüriöö ülestõusu 1343-1345 lõhuti see kivilinnus saarlaste poolt peaaegu maatasa. Osaliselt selle varemetele ehitati hiljem Pöide kirik. Ida-Saaremaa.
Pöide maalinn (Kahutsi maalinn, Iruste maalinn). Üks kõige võimsamaid ringvall-linnuseid Eestis. Tõenäoliselt olevat koht olnud maha jäetud juba enne seda, kui ristisõdijad 13. sajandil muistse vabadusvõitluse viimases vaatluses Saaremaale tungisid, kuna seda linnust saarlaste ja Saksa ordu vahelistes sõjalistes kokkupõrgetes ei mainita. Ida-Saaremaa.

Saabumine Tallinnasse õhtul orienteeruvalt kell 22.30.

RINGREISI HINNAD::: 130 eurot (tavahind) ja 115 eurot (pensionär, õpilane ja üliõpilane). Eraldi soodushind koolieelikule (palume küsida hinda). Lisainfo ja registreerimine: Marek Laimets, tel. 56 659 543, e-mail: marek@ajamatkad.ee.

Bussi suurus sõltub osalejate arvust.

Hind sisaldab:
– bussisõitu
– reisijuhi-giiditeenust
– praami ülevedu
– ööbimist majutusasutuses ja hommikusööki

Lisatasu eest:
– rikkalikku õhtusööki Loode turismitalus. Hind 10 eurot. Palume ette tellida!
– suitsusauna. Hind kogu õhtuks 130 eurot.